г. Олонец, ул. Карла Маркса, 10
Часы работы
Понедельник
08:00 — 16:00
Вторник
08:00 — 16:00
Среда
08:00 — 16:00
Четверг
08:00 — 16:00
Пятница
08:00 — 15:00
Суббота
выходной
Воскресенье
выходной

Runoilijan mustokse

1 февраля 2021

Tänävuon syvyskuul karjalankieline runoilii Vladimir Jegorovič Brendojev täytännys 90 vuottu. Meile karjalazile hänen runot ollah armahat mielel da syväimel. Mindäh? Ga sendäh, gu häi kaikel omal syväimel armasti omua muadu, anusrandastu da omamualazii.

Kai hänen runot on kirjutettu livvin kielel, heliäl, hienol, kudai koskou syväindy. Vikse sendäh, kyynälinke silmis kuuneltih hänen runoloi karjalazet.
Äijät kirjuttajat opittih allata kirjuttua omal kielel. Omas kniigazes ”Karjalaine iäni”, kudai oli painettu Piiteris vuonnu 1890 Miron Smirnov opii ozuttua, kui voibi panna omat mielet runorivizih. A piäle suan vuvven peräs Vladimir Brendojevale oza andoi kunnivon elävyttiä karjalankielisty literatuurua, kudai auttau meile jiähä karjalazinnu, mustua omua kieldy, jättiä elämäh meijän kanzu.
Toinah erähät sanotah — ažbo azii... Ga kuibo myö jiämmö karjalazikse ilmai kieldy? Kielihäi on ezmäzikse syväin, a kielettäh ei roi ni rahvastu.
Anuksen liygiläzet-liitto algoi suuren hommuruavon, panna Anuksenlinnas runoilijale mustopačas. Sija, kudamah mieldyi karjalan kuvanvestäi Mihail Pavlovič Koppalev, on miärätty Anuksen kanzallizen kirjaston rinnale, tešuaran vastal. Nygöi
pidäy sellittiä da azua kai muadokumentat.
Kai kivi mustopaččahah löydyi Säppä joven rannal da se on suatettu Petroskoile, kus senke voibi allata ruadua. Oma vuitti tämäh pättäväh hyväh azieh pandih Karjalan Tazavallan ministerstvoin johtajat da johtajien sijahizet da toizet, ken yhtyi täh ruadoh: Dmitrii Andrejevič Rodionov, Dmitrii Sergejevič Kondrašin, Aleksei Nikolajevič Pavlov, Pavel Nikolajevič Anisimov, Anna Valerjevna Pozdn’akova, Evgenii Trifonov. Tämän suuren huolen kurattorile Jelena Robertovna Bodr’akovale, kirvesmiehile, kaikile suuret passibot da kumardus muassah. Annakkah Jumal heile ozua da tervehytty. Paiče kaikkii kuvanvestäjäle Mihail Pavlovič Koppalevale. Suuret passibot Artur Olegovič Parf’ončikovale tämän ruavon työnytändäs.
A meile, karjalazile, pidäy löydiä žiälöitämättämiä rahua, ken min voit. Anna tämä mustopačas vastuau omii dai linnan gostii, mustoittau, tovestau da sanelou — Anus aino muailmas liygiläzien linnu — čoman kielenke, ruadajan rahvahanke, kudai musti da minä uskon mustau omii vahnembii, omii juurii, omua suguu da rubieu opastamah nuordu polvie olla da pyzyö karjalazinnu. Yhtykkyä täh suureh da kalleheh azieh. Rahat voibi tuvva Anuksen kirjastoh. Ližätiijot oli painettu jälgimäzis Olonija-lehtis.

Galina FEDULOVA

Anuksen kanzalline kirjasto

Написать комментарий